Mida toob kaasa Trumpi võit Eestile?

Venemaa-vastaste sanktsioonide suhtes on konsensus habras, EL-i ametnikud on Moskva võimukoridoridega tihedalt seotud ja majanduslik-korporatiivne surve sanktsioonide lõpetamiseks on tohutu. “Endine USA riigisekretär Madeleine Albright nimetas Ameerikat “hädavajalikuks rahvuseks”. Merkeli käitumine tema hiljutise Valge Maja külastuse aegu kinnitab seda, et tema valitsus ei ole võimeline välja astuma maailma muutma asunud jõudude vastu, samuti on Saksamaa relvajõud peaaegu olematud. ELi välis- ja julgeolekupoliitika ühine nimetaja on nõrk. Samuti ei ole nad olnud edukad partnerluse edendamisel Trumpiga. Täna istub Euroopa Liit taas käed rüpes, oodates praeguselt USA presidendilt Donald Trumpilt, mida too võtab ette kontinentidevahelise kaubandussõja lõpetamiseks. Põhimõtteliselt ei ole nende suundumuste tagasipööramiseks liiga hilja. Donald Trumpi jõudmisega Valgesse Majja on eurooplased teravalt aru saanud, kui tõsi see on. Ebamõistlik intress refirantseerimine. Politico vahendab Ameerika Ühendriikide ettevõtlusinstituudi teaduri Dalibor Rohaci analüüsi sellest, mis toimub Euroopa Liidu ja Trumpi juhitava Ameerika suhetes. Kui Trumpi sammud on Euroopa juhtide jaoks äratus, on ta teinud Vana Maailma jaoks väga palju ära.”. Euroopa Liidu kokkulepe Türgiga pagulaste Euroopa Liidust eemal hoidmiseks on rajatud suhteliselt nõrkadele alustele, ennekõike rahale, ja Ankara võib sellega oma kasuks mängida.

Minu raha EE ilma isikutuvastuseta kiirlaen. Kahjuks on nad viimastel aastatel teinud väga vähe, et valmistuda selliseks maailmaks, kus Ameerika ei suuda või ei taha seda rolli mängida. EL on maailma suurim majandus ja seda peetakse paljude maailma maade seas endiselt tsivilisatsioonimudeliks. Kaitsevaldkonnas on tehtud teatavaid edusamme. On ebatõenäoline, et Saksamaa annaks ELi-le mingisugusegi tõuke, mida liit vajab, et jääda tõeliseks ülemaailmseks tegijaks. Isegi Macroni külaskäik Washingtoni ei too tõenäoliselt kaasa olulisi muutusi, välja arvatud teataval määral tõhustunud koostöö terrorismivastases võitluses või Süürias. Ja neid diplomaate on vähe, kes osanuks hinnata, mida toob kaasa Trumpi otsus loobuda tuumaleppest Iraaniga ja taaskehtestada sanktsioonid, mille kaotamist pidas EL oma välispoliitiliseks võiduks. aastal oma elanikkonna vastu keemilisi relvi, uskus Euroopa, et USA peaks tegutsema – kuid USA president Barack Obama ei soovinud seda teha.. Mida toob kaasa Trumpi võit Eestile. Liidu diplomaatilisel juhatajal Federika Mogherinil puudub nii poliitiline mandaat kui ka isiklik mõju, mida tema roll nõuab. Samuti ei ole EL-il majanduslikku dünaamikat, mis on vajalikud ülemaailmse juhtimise toetamiseks sellistes valdkondades nagu kaubanduspoliitika või uued tehnoloogiad. Peale Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni on teised riigijuhid tundnud vähe huvi EL-i ettevalmistamise vastu ajastu väljakutseteks, mis olid siiani USA-le usaldatud, kuid kes seda praegusel moel jätkata ei taha. EL-i sõltuvus Washingtonist on eriti ilmne idapoliitikas. Et olla õiglane, peab tunnistama - “Ameerika kõigepealt” on olukorra rangete tehingute maailmas muutunud EL-i jaoks keerulisemaks kui Trumpi administratsioonile. Euroopa välisteenistus ei paku mingeid konkreetseid tegevusi ega teenuseid

Märkused