Tihti on arvutikasutaja mureks see, et arvuti kõvaketas saab täis, aga midagi nagu väga ära kustutada ka ei taha, kõik tundub nii oluline. Lauaarvutite puhul on võimalus uus (lisa) kõvaketas kasti sisse panna, kuid sülearvutil selline võimalus puudub. Nii ongi kõige mõistlikum ja praktilisem valik väline kõvaketas. Isegi kui lauaarvuti kõvaketas saab täis, oleks mõistlikum osta väline kõvaketas. Nii on võimalik oma andmeid mitme koha vahel jagada. Viimasel ajal on väliste kõvaketaste hinnad järjest alla läinud ning need on ka ise väiksemaks ja stiilsemaks muutunud. Mõned on nii stiilsed, et sobiksid ka disainelemendina arvuti kõrvale.

Välised kõvakettad erinevad peamiselt kolme omaduse poolest:

1) Ühendusviis:

a) USB 2.0 ühendus

Selline ühendusviis on kõige lihtsam ja levinum. Tänapäeval on kõikidel arvutitel olemas USB-liides. Andmeedastuskiirus on aeglane, enamasti  30-35 MB/s. Sellise ketta puhul on suurimaks plussiks see, et sa võid selle endaga kõikjale kaasa võtta ja ei tule karta, et äkki mõne arvutiga see ei ühilduks.

b) FireWire-ühendus

FireWire-ühendus on igati vajalik siis, kui kasutakse digivideokaamerat. FireWire 800 on oluliselt kiirem kui USB 2.0, mistõttu on ka mahukaid videofaile mõistlik FireWire abil ülekanda. PCI lisakaart lauaarvutile maksab mõnesaja krooni juures. FireWire miinuseks on see, et see pole nii laialt levinud, kui USB ühendus, mistõttu oleks igati mõistlik valida selline väline kõvaketas, millel on lisaks FireWire ühendusele ka USB oma.

c) e-SATA ühendus

Veelgi kiirem ühendus, mis võimaldab kuni 3GB/s kiirusi. Järjest rohkematel välistel kõvaketastel on e-SATA ühendusvõimalus olemas, mis teeb andmete ülekandmise väga mugavaks ja kiireks. Selline kiirus on vajalik siis, kui tahetakse näiteks välisele kõvakettale salvestatud videofaile sealsamas ka töötlema hakata.

d) Ethernet-ühendus

Selline ühendus võimaldab välise kõvaketta panna näiteks Wifi ruuteri külge ning kogu kõvaketas on võrgus kõikjal saada, samal ajal kui teiste ühenduvustega ketas on kohtvõrgu kasutajatele saadaval ainult siis, kui see arvuti, mille külge väline kõvaketas on ühendatud, töötab. Sellise ühenduse kiirus on umbes 1GB/s.

2) Maht

Arvestades gigabaidi hinda, on kõvaketas kõige odavam viis andmete sälitamiseks. Enamasti on ikka nii, et mida suurem kõvaketas on, seda odavam on ühe gigabaidi maksumus. Kodus, kus on palju filme, muusikat ja pilte kasutusel, pole mõtet tänapäeval osta enam alla 500GB suurust kõvaketast. Võiks isegi mõelda terabaidisele (1TB) kettale.

3) Kiirus

Väliseid kõvakettaid on kahte sorti pöörlemiskiirusega. 5400 rpm ja 7200 rpm. Madalama kiirusega ühenduse korral (USB) võib vabalt võtta ka 5400 rpm kiirusega kõvaketta, sest nii või naa on takistuseks ühendus arvutiga. Soovitav on enne ostmist Inernetis natukene surfata ja uurida huvipakkuva kõvaketta kohta, sest osad on lärmakamad kui teised. Just 7200 rpm kiirusega kõvakettad on lärmakamad. 

Tehnika järjest paraneb ja nii ka suudetakse järjest suuremaid kõvakettaid järjest parema hinnaga pakkuda.  Tavaline arvutikasutaja leiab endale sobiva kõvaketta kindlasti hinnavahemikus 1500-2500.- Kui tahad gigavaidi mahutamise hinda teada saad, siis jaga kõvaketta maht GB /hind kroonides. Nii saad valida endale soodsaima variandi.

Vaata ka Itipoe väliseid kõvakettaid!

Kui endale sobivat ei leia, siis võta kindlasti meiega ühendust ja teeme oma parima, et saaksid, mida soovid!